EstonianInstituteHumanRights/Inimõiguste Instituut

TÄNA, Märtsiküüditamisest möödub täna 77 aastat. VABADUSE VÄLJAKUL, alates kl 18.00. Kell 18.00 süüdatakse mälestusküünlad Tallinnas Vabaduse väljakul. Küünla võib süüdata ka koduaknal. Avalikul üritusel on lubatud kasutada ainult kaanega ja plastkorpusega küünlaid, et tagada ohutus. Küünalde jäägid kogutakse kokku ja suunatakse taaskasutusse. Kell 16.00 algab Eesti kommunismiohvrite memoriaalil Maarjamäel mälestustseremoonia. Kell 13.00–14.30 toimub Tallinnas Vabamus õpilaste kohtumine Siberisse küüditatutega, kus noortel on võimalus kuulata isiklikke lugusid ja arutada ajaloo tähenduse üle. PÄÄSTEAMET paneb südamele, et küünlaid, ka koduaknal, ei tohi jätta valveta!

Täna rahvusvaheline inimõiguste päev, kuidas on Eestis 2025 olukord? Uuring: Eesti elanike usaldus inimõigustele püsib, demograafia näitab erisusi 2025. aasta uuringu järgi leiab 77,2% elanikest, et inimõigusi järgitakse – see on peaaegu muutumatu võrreldes eelmise aastaga. Aastatel 2012–2020 hinnang inimõiguste tajmusele paranes ja ulatus 88%-ni, kuid pärast pandeemiat on see langenud ning stabiliseerunud 77% tasemel. Eestis püsib usaldus inimõiguste järgimise suhtes kõrge, kuid demograafilised erinevused on märgatavad. Esineb erinevusi piirkonniti ja demograafiliste rühmade kaupa. Valgamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal ületab positiivne hinnang 93%; Ida-Virumaal usub inimõiguste järgimisse 54,6% elanikest. Harjumaal ilma Tallinnata 87,9%, Tallinnas 73,9%. Rahvuse ja kodakondsuse lõikes usaldavad inimõiguste järgimist üle 80% Eesti rahvusest ja Eesti kodanikest vastajatest, vene rahvusest elanike seas jääb näitaja 55–65% vahele ning määratlemata kodakondsusega isikutel alla 40%. Kõige optimistlikumad on 20–29-aastased (91%), kõige kriitilisemad 30–49-aastased (70–73%). Sissetuleku ja hariduse kasv suurendab positiivset hinnangut, soolisi erinevusi peaaegu ei esine. Pikema analüüsi leiate siit: shorturl.at/1SShK

"SUUR PÕGENEMINE-PISARATE PAAT" 81 AASTAT 1944. a. TALLINN Tammsaare park, 20-21. September 2025 1944. aasta sügisel lahkus Eestist ligikaudu 80 000 inimest, põgenedes sissetungiva Nõukogude armee eest. Paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Üle tormise Läänemere mindi nii suurte laevade kui ka väikeste kaluripaatidega, riskides elu ja tervisega. Rootsi jõudis umbes 32 000, Soome kaudu veel 7 000 ja Saksamaale ligi 40 000 eestlast. Seda lahkumislainet tuntakse ka paadipõgenemisena. Pääsemine tähendas vabadust, kuid ees ootas raske elu pagulaslaagrites ja uus algus võõral maal. pisaratepaat.eihr.ee

@KJogisaar tulnuks küsida, kas Kotil on ka pilet?

Eile rongis imestasin inimeste üle. Paljud inimesed seisid, samas teised sõidutasid kotte. Nendele prouadele ma isegi tegin ettepaneku, et äkki nad siiski lasevad inimesed istuma. Kahjuks ei mõjunud...

INSTALLATSIOON „PISARATE VAGUN“ Juuniküüditamise pildilugu on Tallinnas, Tammsaare pargis nähtav 14.06-15.06.2025 Installatsioon „Pisarate vagun“ on inspireeritud loomavagunist, millega Nõukogude võim deporteeris inimesi Eestist Venemaa kaugematesse piirkondadesse. Vaguni külgedel on graafiline novell, mis annab lühikese ja visuaalse ülevaate 14. juuni 1941. aasta küüditamise traagilistest sündmustest.

25. märtsil möödub 76 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu. Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 22 000 inimese, kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid. On March 25th, it will mark 76 years since the mass crime committed by the Soviet occupying power against the Baltic nations. The Soviet regime forcibly deported over 22,000 people from Estonia to Siberia and more than 90,000 people from the three Baltic states combined, including many children and elderly. martsikuuditamine.eihr.ee

Düstoopiline ühiskond on repressiivne ja kannatusi täis maailm, kus inimõigused ja väärikus puuduvad. Kas see kõlab tuttavalt? Vt lisa: shorturl.at/NQPKL

"SUUR PÕGENEMINE"-“PISARATE PAAT” Tammsaare park, 21-22. September 2024 TALLINN. Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, paljusid neist meritsi. Seda lahkumislainet tuntakse paadipõgenemisena. Vt galeriid:rb.gy/celban

Postimees RUS: shorturl.at/3AIe9

Tallinn, Vabaduse väljak. Vt galeriid: shorturl.at/fFafE

The Estonian Institute of Human Rights Institute's picture story of the June deportation, along with its antecedents and aftermath, provides a strong and emotional portrayal of one of the darkest moments in Estonian history. The images, based on Veiko Tammjärv's historical photographs, are expressive and powerful, with the sparse and contrasting use of color enhancing the impression of the tragedy. Look: shorturl.at/gbGNf

Pildilugu juuniküüditamisest ning selle eel- ja järelloost annab tugeva ja tundelise pildi ühest eesti rahva kõige pimedamast hetkest. Veiko Tammjärve ajaloolistel fotodel põhinevad pildid on ekspressiivsed ja sisendusjõulised, napp ja kontrastne värvikasutus tugevdavad muljet toimunu traagilisusest. Vt shorturl.at/HJNm5

"Muinasjutt/Skazka" on film, mis räägib neist: Stalin,Hitler, Churchill ja Mussolini-kes kohtuvad teises ilmas, oodates vastuvõttu Jumala juurde. Film kujutab inimkonna ajaloo õppetundidest mitteõppimist Filmi näeb kuni 29. 02. vt t.ly/YMTXB

Iga-aastased konverentsid uurivad kas inimõiguste diskursus edendab demokraatlikku progressi või on seda kasutatud demagoogilise vahendina inimõigusi kaitsvate riikide sihtimiseks? shorturl.at/luvK2

@HanhimakiJussi Hei, Estonian Institute of Human Rights looking for direct contact with you, please send them to info@eihr.

@antelava hei, Estonian Institiute of Human Rights wants to send You an invitation, to which address should it be sent?

Noise is the new censorship. It is polarizing our societies beyond recognition. It is — if allowed to take over — what will eventually render us unable to solve any crisis — be it wars, global warming, or organized crime. Let’s talk about how we stop it: medium.com/jsk-class-of-2…

Aastakonverentsi põhimõte on heita inimõigustele tavapärasest erinev pilk. Soov on siduda see teema laiemalt demokraatia, julgeoleku ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning analüüsida inimõiguste mõju demokraatiale tänapäeva maailmas. Vt shorturl.at/gqJZ9