Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus peavad äärmiselt murettekitavaks, et riik on kliimaseaduse eelnõus loobunud valdkondlikest heite eesmärkidest. Selline samm muudab seaduse sisutuks raamiks, mis ei paku õiguskindlust ettevõtjatele ega taga inimeste ja looduse kaitset kliimamuutuste eest, vaid, kasvatab bürokraatiat ja sillutab teed kulukatele kohtuvaidlustele.
🔳KÕKi tegevjuht Tarmo Treimann: “Seaduses sätestatud valdkondlike numbriliste eesmärkideta tekib olukord, kus riigil pole selgeid hoobasid heitemahukate tegevuste piiramiseks, näiteks turba kaevandamise vähendamiseks. See on juba õigusriigi küsimus."
🔳Valdkondlike eesmärkide kaotamine ja nende viimine teekaartidesse suurendab kõigi osapoolte halduskoormust, sest teekaartide koostamine ja uuendamine on töömahukas protsess. Kehtiva õiguse kohaselt koostatakse seaduste eesmärkide saavutamiseks arengukavad, mille jaoks on – erinevalt teekaartidest – selge protseduur ja mille keskkonnamõjusid hinnatakse. Seega on arusaamatu, miks riik on leiutanud uue küsitava formaadi ja kulutanud selleks juba väga palju kõigi osapoolte ressursse.
🔳ELFi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton: "Sektoritele raame seadmata, nt turba kaevandusmahtude piiramine või raiemahtude pikaajaline planeerimine, astume me kliimakriisi lahendamisel suurte sammudega tagasi ja lükkame kulukad otsused tulevikku, kus nende hind on kordades kõrgem."
Täpsemalt: elfond.ee/uudised/kliima…
Eesti
