@lauri_anton@kaupolepasepp Jah, inimene on sekkunud ja selle tulemusel toimusid soovitud metsamajanduslikud muutused, loodusele kahju ju minimaalne ehk isegi muutus positiivne. Kas hakkame nüüd ka põllumaid tagasi metsaks taastama? Loomulikult ei hakka.
Wow. Ma pidin maal aia rajamiseks saama vallast kooskõlastuse ja selleks tellima topo-aluse. Keskkonda sobivus jne.
Eestimaa Looduse Fond, kogu oma juriidilise eriteadmisega, väidab nüüd tõsimeeli, et nad ei teadnud, et kraavide mastaapne kinniajamine nõuab lube?
err.ee/1609925120/saa…
@kohukesesalat@kaupolepasepp ELF aitab Kikeperas riigil täita riigi seatud ülesannet riigi maal Euroopa maksumaksja raha eest ja taastab eelmise riigikorra ajal lagastatud loodust. Muu hulgas vähendavad need tegevused üleujutusohtu ja sellega võimalikke kahjusid.
@lauri_anton@kaupolepasepp Maaparandussüsteem on rajatis, (mille kõik osad ei ole nähtaval) rajatised on meil kõik projektide ja teostusdokumentatsiooniga riigi registrites. Loata kellegi rajatisi hävitama minna on vast kriminaalsem, kui ehitusloata sonkimine, see viimane tühipaljas haldusrikkumine.
@andrus_kuusik@kaupolepasepp "Loodusele kahju minimaalne" tähendab seda, et niisketes metsades elama kohastunud liigid surid selles kohas ära ja asemele tulid kuivemate metsade liigid. Kuivendamise tulemusena on niiskeid metsasid vähe ja need liigid välja suremas.
Peaminister: toome 20 miljardit lisakasvu aastaks 2035 AI revolutsiooniga (isegi koos superkondensaatoritega tähendab AI laialdane kasutuselevõtt suurt energiatarbekasvu. Valitsuse nõunik: Eesti eelis on tulevikus madalad tööjõukulud aripaev.ee/saated/2026/01…
@kaupolepasepp Ma olen looduskaitse poolt, aga see, mis Kikeperas toimub, on täielik absurd. Tundub, et eesmärk on lihtsalt iga hinna eest eurotoetusi ära kulutada ja riiklikult näidata, kui "tubli" töö on tehtud. Eestis ei ole ju mingit soode puudust, et oleks vaja soid juurde tekitada.
NEW | As batteries become cheaper and more efficient, costs to store daytime solar are plummeting.
Outside China and the US, it now only costs an additional $33/MWh to transform daytime solar into dispatchable nighttime energy 🔋
ember-energy.org/latest-insight…
@DorisRaudsepp Miks aetakse segi rattarajad mis on kasutuses ja rajad, mis on loodud suurte magistraalide äärde jõuga. 1km enne kitsenemist ei taha sõita ratas müra pärast ja km hiljem auto kitsenduse pärast. Miks Lasnamäele rattateid ei tehta? Peaks ju olema linna suurim grupp.
@andrestropp@Elsabert Näiteks võib hinnata, kui kallis oleks Järvselja ökosüsteemi taastamine. Teeme platsi puhtaks ja anname taastajale vabad käed. Kui kaua aega võtaks ja kui palju inimtöötunde võtaks, et Kuningamänd taasluua?
@andrestropp@Elsabert Saan väga hästi aru. Selleks tulebki inimestele seletada, mis asi on teaduslik meetod ja kuidas see erineb raamatupidamisest. Sulle ei meeldi hinnang 0.4% ja mulle tundub 100% täiesti jabur, nüüd tuleb vaadata mõlema hinnangu sisse ja leida, kuidas täpsemaks minna.
Eesti on teaduseusku riik. Teadlaste poolt pakutavat ära põlata ei ole hea toon. Huvitav millise seisukoha võtaks haridusminister, kui Tallinna Ülikool võtaks heaks hakata teaduslikku kommunismi õpetama. Selline küsimus sobib hästi selle artikli juurde
ekspress.delfi.ee/artikkel/12041…
@andrestropp@Elsabert Just, seda tegevust nimetatakse teaduseks. Keegi mõtleb ja arvab midagi artikli kujul, keegi teine toob välja teised argumendid ja täiendab, eesmärgiks on tõele lähemale jõuda. Praegu on vahemik 0.4%-100%, astrofüüsik arvaks, et üsna täpne juba.
@andrestropp@Elsabert Sa kirjeldad majandusinimeste maailma. Kogu maailm on sellest oluliselt suurem, kuid kahjuks majandusinimeste maailma externality'd kallatakse ülejäänutele kaela, selles ongi tänapäeva keskkonnaprobleemide juur.
@Elsabert@lauri_anton vastupidi, see on üldtunnustatud käsitlus. nii toimib praktiliselt terve maailm kuigi vahepeal on tehtud erinevaid eksperimente, et sellest reaalsusest irduda.
@andrestropp@Elsabert Ei ole ju. Kas Järvselja ürgmetsa väärtus seisneb ainult seal olevas puidus? Kui sulle ei meeldi väärtus 0.4%, siis mis on õige protsent?
@lauri_anton@Elsabert "arusaadavaks teha"? nad teevad enda arvamusi üldtunnustatud väärtussüsteemi sisse toppides ennast lihtsalt lolliks. on suur rumalus üritada omistada nendele hüvedele rahalist väärtust
@andrestropp@Elsabert Jah, ökoloogid teavad seda väga hästi, et kui asjal ei ole hinda küljes, siis mingid tegelased ütlevad, et väärtus puudub. Sellepärast nad hinnalipikuid leiutavadki, et loodusväärtusi sulle arusaadavaks teha. Keegi peale sinu ei arva, et nüüd peaks kohe raha liigutama hakkama.
@Elsabert@lauri_anton tänapäeval kujundab väärtuse kas toote turupõhine hind või reguleeritud hind. igaüks võib asju erinevalt hinnastada, aga kui seda hinda pole keegi nõus maksma, siis ei saa seda hinda vähemalt rahapõhises väärtussüsteemis tõsiselt võtta.
@andrestropp@ojaurm Liiga vähe teadvustatakse, et loodusel ei ole raha ja et loodus ei opereeri inimühiskonna mõõdikute järgi. Palju maksab hingatav õhk?
Mis on mingi loomaliigi rahaline hind? Kui hinda ei tea, kas siis väärtust üldse ongi?
@lauri_anton@andrestropp@ojaurm Teenuste hinnastamise peamine väljakutse on selles, et hind on vaid piiratud kättesaadavusega teenustel. Kui teenuse pakkumine on suurem kui nõudlus, siis on hind null.
Jaanus Terasmaa: "puit on ökosüsteemiteenustest üks kõige väiksema väärtusega. Näiteks ühe uuringu järgi on Järvselja metsa puidu koguväärtus kusagil 0,4%".
Sellist raamatupidamist ükski audiitor heaks ei kiidaks ja inimesed sureks sellega nälga.
ekspress.delfi.ee/artikkel/12041…
@andrestropp@ojaurm Kui hinnalipikut ei ole, siis hulk inimesi väidab, et väärtus puudub, mis on täielik rumalus. Kuidas sellistele ökosüsteemide väärtust selgitada?
@lauri_anton@ojaurm selliseid hinnalipikuid on väga raske tõsiselt võtta ja pigem näitavad need teadlased ennast rumalatena. samas tuletan meelde, et idioodi ja geeniuse vahe võib olla väga väike.